Räägib
keeletark

Rootsi keel
Norra keel
Inglise keel
Soome keel
Vene keel
Prantsuse keel
Türgi keel
Itaalia keel
Eesti keel
Saksa keel
Ladina keel
Vanakreeka keel
Poola keel
Uuskreeka keel
Pärsia keel
Islandi keel
Esperanto

Avaleht

I

ga kord, kui osutub, et keegi peab keeleõppimise olulisust küsitavaks, paneb see mind mõtlema Aisopose valmist „Jalad ja kõht”. Selles valmis suurustavad jalad sellega, et nad toetavad kogu keha, aga kõht sunnib nad vaikima lakates neid toiduga varustamast. Nagu ka kõhtu pole meie tegutsemises keelt näha. Meie, inimesed, tihti tahame meelsamini esile tõsta meie jalgu või midagi muud keha välisküljel nähtavat, kuid ilma keeleta ei võiks me üleüldse midagi teha. Võib küll mõnikord olla kasulik teada, kuidas teatud kolmnurga hüpotenuusi pikkuse leida, miks naatrium reageerib nii lihtsalt veeauruga, et energia on mass korda valguse kiiruse ruut või muid koolioskusi, aga poleks üleüldse olnud võimalik seda teha, kui meil kõigepealt poleks olnud mingit keelt. Ilma kõhuta ei tööta jalad, ja ilma keeleta ei tööta miski!

M

a taipasin varakult, et keeled on midagi huvitavat ja olulist, ja lisaks et mul on keelte peale hea pea. Eriti leidsin keelte õppimiseks motivatsiooni sellest, et sain kohe ja kogu aeg oma oskusi kasutada. Igapäevaselt ei pruugi ma ju mingi kolmnurga hüpotenuusi pikkust leida, ega mäletada, et naatrium reageerib nii lihtsalt veeauruga, ega teada, et energia on mass korda valguse kiiruse ruut, aga igapäevaselt ja kogu aeg kasutan oma keeleoskusi. Sellepärastki olen alati prioritiseerinud keeleõppimist iga kord kui on olnud õppimiseks võimalusi, ja see selgelt peegeldubki mu põhikooli ja gümnaasiumi tunnistustel.

N

eil lehekülgedel esitlen kõik keeled, millega olen enam-vähem tõsiselt tegelenud. Mõnede õppimise eest olen häid hindeid saanud. Teistes võin päris hästi vestelda. Kolmandatest on mul üksnes pinnapealsed ning teoreetilised oskused. Peaaegu kõigiga on mul aga südamlik suhe. Võib muidugi esineda vigu, aga olen siiski püüdnud vasakul olevasse nimekirja panna keeled mu ellu sissetuleku ajalises järjestuses. Rootsi keel tuli kõigepealt. Esperanto tuli viimasena.

© Linus Ganman,