999. a. hilissügisel läksin Küprosele reisijuhikursustele õppima. Kursuste osaks oli uuskreeka keele tunnid rootsi keelt rääkiva küproslase Themis Alexandrou juhatusel. Ise olin end kursusteks valmistanud George C. Divry 1966 ilmunud paljutõotava pealkirjaga Greek Made Easy õpiku läbi lugemisega, ja olin juba ka vanakreeka keelt õppinud.

anakreeka keel on üks lugu, uuskreeka keel aga hoopis teine. Lisaks on ilmselt olemas vana uuskreeka keel ning uus uuskreeka keel, sest George C. Divry oma õpikus õpetatu oli juba palju aastaid moest läinud kui ma külastasin Küprost. Kreeka kirjakeelde klassikalistest aegadest peale jäänud rõhumärgisüsteem kadus ilmselt keelest ära kuus aastat pärast Divry õpiku ilmumist. Ma olin omandanud oskusi, millest pole tänapäeval vähimatki kasu.

agu erinevustest vanakreeka, vana uuskreeka ning uuskreeka keelte vahel ei piisaks, tuleb kreeka keelega suhtumises ka veel jaotusi arvesse võtta. Küprose kreeka keele rääkijad kasutavad küll sama kirjakeelt nagu ka mandrikreeklased, aga nende murre erineb tugevasti mandrikreeka keelest. Järelikult said kõik küproslased aru sellest, mida mina ütlesin, samal ajal kui mina hoopis mitte ühestki kõigi teiste öeldud sõnast aru ei saanud.

illestki täiesti käsitamatu kohta võiks eesti keeles öelda, et see on kellelegi hiina keel. Rootsi keeles öeldakse niisugustes olukordades hoopis tavaliselt, et see on kellelegi kreeka keel. Mina võiksin kindlasti tänu oma juba omandatud oskustele vaid lühikese ajaga omandada ka kaasaegse kreeka keele oskusi, aga ma pean siiski mingil määral kaastunnet üles näitama nendele, kes oma keeleõppimises palju vaeva näevad või oma esimesel pilgul kreeka kirjakeele kuju üle hädaldavad. Siis tahaksin muidugi küsida mida George C. Divry mõtleb oma raamatu Greek Made Easy-ks nimetamise all. Divry sõna easy määratluse näiteks annan allpool, ilma igasuguse kirjastaja loata, Divry raamatu 145. lehekülje edasi:

© Linus Ganman,