astatel 1998 ja 1999 töötasin kelnerina Norra linnas Harstad. Olen küll sealsetest käredamad talved läbi elanud, aga kui saabus talv, ei toimunud see ilma selleta, et ma mõnikord natuke igatsesin sealt lahkuda. Töökaaslane andis mulle näpunäite tööd reisibüroode kaudu otsida. Ta väitis, et sihtkohtadel pole tarvis üksnes giide, vaid ka kokki ja kelnereid. Nii juhtus, et registreerusin reisibüroo Vingresor Küprosel korraldatud kaheksanädalastele reisijuhikursustele.

aandusin Küprosele 29. oktoobril 1999. Käes oli turismihooaja lõpp, ja ma pidin Ayia Napas elama. Alles tolle aasta augustis oli mingis hotellitoas just selles kohas 16-aastane tüdruk väärkoheldud, nii et mind ümbritsevad inimesed vaatlesid mu valitud õppekoha mingi skepsisega. Mu saarel veedetud teisel ööl läksin Ayia Napa kesklinna pubisse Tut og Kjør (norra keelest tõlgitud: Tuututa ja Sõida). Kesköö paiku, kui ma sealt lahkusin, oli tänav rüsinas teineteise vastu vankuvaid inimesi täis. Vahetevahel kostus klaasipurunemise kõlin. Ühe tänava nurga peal istus karbimüüja. Ja ühel kohal, tänava keskel ja kõikide edasitormavate inimeste vahel oli üks mees teise mehe käe peale tätoveerimas. Mis kuradi põrgukoht on see? mõtlesin.

kki oli aga turismihooaeg läbi. Kõige koledamad massid alkoholijanuseid noorukeid lahkusid saarelt juba järgmisel päeval. Me läksime merele inimtühja linna Famagusta kallast sihtima, aga sinna kõrgete lainete tõttu iialgi ei jõudnud. Merelt maale tagasi pöördudes olin vähina punane. Päevitus aga taandus, ja enne kursuseperioodi lõppu saingi klassi kõige omapärase päevituse eest diplomi. Ma olin kriitvalge.

hel päeval läksime Troodose mägede otsa. Oli juba jahe, nii et sügis oli vist kätte jõudnud. Meie giid jutustas, et neil mägedel peetakse talviti rahvuslikke suusatamismeistrivõistlusi. Ta lisas, et on tõenäoline, et võistlejad võistluspäevalgi käivad meres suplemas. Kuigi Küpros on ainult natuke väiksem kui Rapla, Järva ja Harju maakonnad kokku, võib ta niisiis ühel ja samal päeval nii suure vaheldusega kliimat pakkuda. Samal väljasõidul peatusime ka maailma vanimat veinisorti Commandaria’t tootvas vabrikus. See lõhnas nagu Marmite ja maitses nagu rosin. Ma jäin ainult kuristamise ja väljasülitamise juurde.

a pole Küprose türgi maapoolel kordagi käinud, aga võin soojalt soovitada saare kreeka osa sellele, kes soovib meeldivat ja vaheldusrikast puhkust veeta. Seal on palju kultuurisündmusi, võib ennast üpris odavalt täis juua, kui selleks janu on, päevitada soovivatele on ilusaid randu ning head ja maitsvat toitu. Ühe mu elu kunagi kõige maitsvama portsu sushit sõin just Küproselgi ära. Liikluses peab aga enda ette korralikult vaatama. Saarel on paremalt läheneval juhil oleva eesõigusega vasakpoolne liiklus. Mõelge enne kõike sellest, iga kord kui te mingile Küprose ringristmikule lähenete!

© Linus Ganman,