önkämäeno ja Muonio ning Tornio jõgedest idas on maa, milles süda tihti riimub armastusega. Rootsis üles kasvanuna olen sageli kuulnud seda müstilist soome-ugri keelt, mida seal räägitakse, Soomes. See mitte kuigi ei sarnane rootsi keelega, aga seda siiski kuuldakse kaunis tihti ja paljudes kohtades Rootsiski, nii et Rootsi esindajad võiksid kahtlemata öelda et Soome asi on meie asi. Palju on neid soomlasi, kes on võidelnud, et rootsi keelt õppida, aga vähe on küll neid rootslasi, kes on vastutasuks võidelnud, et soome keelt õppida. Minul oli lapsepõlves igal juhul kombeks vaadata Rootsi Televisiooni soomekeelseid lasteprogramme. Ma ei saanud suurt millestki aru, aga mõtlesin, et juhul, kui neid programme näidati mu teleris, oli ka see kindlasti selleks, et ma neid vaataksingi. Mu janu Soomega seotud teadmiste järele on nisiis peaaegu sama vana kui mina ise.

oore õpilasena jätkasin ma korrapäraselt soome keeles suplemisega. 7.-9. klassides oli mul kombeks popmuusika kanalit kuulata, aga ühel päeval, kui ma tulin koju ja keerasin radio lahti, oli kanalivalija tundmatul põhjusel keeratud nii, et ma sain hoopis kätte Rootsi Raadio vähemuskeelte rääkijatele mõeldud saated. Ma mõtlesin, et sellega võis olla mingi kavatsus, ja nõnda hakkasin tihti kuulata kreekakeelset Simera’t, araabiakeelset Almadjallah’t, poolakeelset Aktualności, pärsiakeelset Pejvak’it, turabdinikeelset Qolo’d, romade Radio Romano’d ja Soome tundi. Niimoodi sain tuttavaks kena osaga sihukesest muusikast, millega keskmistel rootslastel on vaevalt tegemist. Soome tunni muusikavalik oli üsna homogeenne. Kui sealt ei lastud tantsubände, siis kostis tangot, aga kumbki neist žanridest ei kuulu mu lemmikute hulka. Peale selle tundus laulutekstide sisu olevat õige ühetaoline. Pigem reegliks kui erandiks riimis kuskil mõnes salmis sõna sydämen sõnaga rakkauden. Võib küll kõlada toredasti, et süda riimub soome keeles armastusega, aga toredasti tegelikult ei kõla, kui see üksluiseks jääb.

hel päeval kõlas raadiost aga Laila Kinnuneni lugu Lazzarella. Laila Kinnunen olevat olnud Soome vaste Tiiu Varikule või Liisi Koiksonile. Kui Lazzarella oleks soomekeelsetest lööklauludest minu esimesena kuuldud looks olnud, siis poleks ma kindlasti seda üldse meelde jätnud, aga kuna ta pistis Soome tunni harjumuspärasest muusikavalikust nii väga välja, armusin ma sellesse pisut. Nüüd on mul oma plaadikogus mitu Laila Kinnuneni plaate, ja oskangi ta lauludest paljusid peast, tegelikult ilma mõistmata suurt midagi sellest, millest laulan. Ma niisiis arendasin nõrkust soome lööklaulude vastu kaua enne kui Lordi sai Eurovisiooni lauluvõistlusel žürii soosikuks.

idin ent ootama kuni 16. maini 2004, enne kui ma seisin esmakordselt Soome mulla peal. Sõitsin laevaga Helsingisse, ja jätkasin sealt bussiga Vaalimaale, kuna olin Peterburgi sõitmas. Reisi sihtkohaks polnud niisiis Soome, aga ma siiski suutsin taibata, et Helsingi südalinn on üpris väike. Vaalimaa lähedal, kui me peatusime sööma, sain ma ka teada, et riigi rootsi keelt üldiselt oskavat elanikkonda ümbritseva piiri olime juba ammu selja taha jätnud. Oli väikseks võitluseks rääkida, mida ma süüa tahtsin.

ellest reisist peale olen ma mõnigi kord läinud Turgu, tegelikult Soomes olemata. Laev, millega sõitnud olen, on pärast saabumist pöördunud tagasi Rootsi vaid mõne tunni pärast. Soome jääb ühel viisil endiselt minu ees tundmatuks maaks. Ma loodan, et ma saan mõnikord sinna minna et ka sinna veidi pikemaks ajaks jääda.

© Linus Ganman,