ina olen üks äärmiselt väheseid, kes on Prahas rootsi pungibändi KSMB’ kontserdil kunagi käinud. See kontsert anti 7. juulil 1995 Výstaviště pargis. Sellest tegelikult anti ka teada linna majaseintel, ja kuulajate hulgas sattusin rootsi välismaakorrespondendi kõrvale. Ta oli parki tulnud, et Praha kohta nii erakordset sündmust kogeda. Tegelikult oli see meile kohalesõitnud kursuseosavõtjatele mõeldud. Ja meie olime hulk mitte-rassiste, kes tulime Prahasse Rootsi Tsiviilministeeriumi lipu all.

rahasse jõudsin rongiga saksa Magdeburgist. Oli lausa säravalt ilus ja tulikuum päev, ja ainus, mida ma sõpradega suutsin teha, oli õlut ja jäätist otsida. Juudi muuseum pakkus meile hetkeks jahedust. Kaarli silla peal mängisid mõned muusikud mu vanaisa eas diksiländi muusikat. Ma jäin kauaks muusikat kuulama. Järsku üks neist tõi esile midagi, mis nägi välja nagu mingi tuuba kõlalehter ja hakkas selle kaudu räppima, endiselt senise diksiländi muusika saatel. Oma jalutuskäigul läbi linna leidsin lisaks haagiseks ümberehitatud Trabandi. Ta oli tavalise rattalukuga liiklusmärgi posti külge kinni seotud. Sellist haagist ehk läheks vaja kui kunagi suure perekonnaga autopuhkusele minna.

õne murega lahkusin Prahast. Ma oleksin meelsasti linnast enam näinud, aga see ei tulnud selles kuumalaines kõne allagi. Ma näiteks püüdsin ühe reisikaaslasega Franz Kafka hauda leida, aga olin kuuma päikese all sunnitud alla andma. Selle asemel jäime seisma tammi servas ringiujuvaid punaseid kalu vaatama. Isegi sellest sai omal viisil meelelahutuslik elamus.

© Linus Ganman,