alloonia, Reinimaa-Pfalzi ja Lorraine’i elanikele tunduks reis Luksemburgi ehk sama erakordsena nagu ka Östersundi elanikule tundub reis Birstas asuvasse Ikea-kauplusesse. Östersundi elanikuna ma ise ent mõtlesin, et mu oma 1995. a. 8. juuli külaskäik Luksemburgi oli vähemalt sama erakordne kui reis Gröönimaa põhjapoolseimale neemele. Või isegi Kuule. Luksemburg on pindala poolest Jõgeva maakonnast väiksem, nii et pole imelik, kui mõni Euroopa läbireisija läheb mööda, seda üldse märkamata, ja seepärast mõtlesin, kui erakordne oli minu võimalus seal peatuda.

ulin Luksemburgi rongiga Prahast koos mõnede muusikutega. Kui olime perroonile astunud, võttis meid vastu Luksemburgi linna linnapea, kes pidas üpris pika kõne luksemburgi maa väiksusest ja selle põhjusest. Siis me ise andsime perroonil kontserdi.

iigipiiri ületamine võib pakkuda viisi enda ees uue maailma avanemist näha — uus maailm uute võimalustega. Minu Luksemburgis käimine pakkus mulle hoopis võimaluse puhtaks saada. Ühes ja samas rongikupees nelja öö veetmine — peale selle soojas juulis — oli muutnud mind üsna rõvedaks. Asi ei muutunud sellest paremaks, et ma olin kupeed jaganud kolme teise täpselt samas seisundis mehega. Luksemburgis ma käisin ujulas Piscine Olympique ja sain oma ihult korralikult kogu mustuse ära pesta. Ujumismütsi kandmine oli kohustuslik, ja niisuguseid mütse jagati välja sissepääsu juures. Ülevalt vaadelduna nägi pikk bassein välja nagu meretäis kollaseid ja valgeid nööpnõelu. Sel päeval oli tulikuum päikesepaiste, ja järelikult oli keha jaoks rõõm värskelt supelnuna ujula õuele lamada.

ul oli rõõm tutvuda minuealise naisega, kellest sai minu jaoks pealinna giid. Luksemburgi väiksusest hoolimata võiks ju seal ükskõik kes ära eksida, ja see tundus mulle asjata olevat, kuna ma pidin sinna ainult päevaks jääma. Mu uus sõber rääkis argipäeviti prantsuse keelt, aga laskis mind ka kuulda, kuidas kõlab luksemburgi keel. Kindlasti paljude selle maa elanike mitmekeelsus on igal juhul märksa erilisem kui mu selle päeva õhtusöök: spagetid hakklihakastmega.

© Linus Ganman,