Kui karu, kel koduks on Jette,
seal kord sattus meetünni ette,
siis veri tal kees:
„Kes ees, see ju mees“,
ütles karu ja sukeldus mette.

— Linus Ganman (@LinusGanman) 9. september 2016

is mul­le ees­ti kee­le juu­res eri­ti meel­dib on sel­le pal­ju­de sõ­na­de mit­me­tä­hen­dus­lik­kus. Me­si­ni­ku su­gu­la­sest ja en­di­sest koo­ri­kaas­la­sest tut­tav kü­sis 2016. aas­ta sü­gi­sel Face­book’is, kas kee­gi mett soo­vib, lõ­pe­ta­des oma pos­ti­tu­se lau­se­ga „Kes ees, see mees!“. See ajas mind val­jult naer­ma. Ja siis hak­ka­sin mõt­le­ma, et äk­ki võiks sel­le üt­lu­se põh­jal ka li­me­rik kir­ju­ta­da. Mu li­me­ri­ke koos­ta­mi­ses ra­ken­da­tud põ­hi­mõt­te ko­ha­selt peaks esi­me­se rea lõ­pus esi­ne­ma ko­ha­ni­mi. Rii­mi saa­vu­ta­mi­seks va­li­tud ni­me kand­vaks ko­haks on Brüs­se­li piir­kon­na ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ük­sus. Sel­li­ses pi­gem Väi­ke-Õis­mäe moo­di väl­ja nä­ge­vas asu­mis on õues va­balt rin­gi sib­li­vaid ka­ru­sid (ja hoo­le­tuid me­si­nik­ke) tõe­näo­li­selt vä­he, aga val­mi­de ja kind­las­ti ka li­me­ri­ke maa­il­mas võiks mui­du­gi esi­ne­da ka sel­li­seid.

© Linus Ganman,