ahekäelise mängimise oskuse omandamise järel, või võimalikult seoses sellega, aga siiski alles kui eelkoolis käisin, kirjutasin oma esimese loo. Sellel on neli takti, sünkoope ja swingiv rütm. Kõlab niimoodi (Kuulamiseks klikkige nootide peal):

õib olla, et see ei ole meistritöö, aga siiski ta andis mulle aimu, et suudan enda oma muusikat luua. Igal juhul ei arvanud emme ega issi ennast seda meloodiat kuskilt mujalt enne kuulnud olevat, ja niisiis olin ka kindlasti päriselt loo looja. Ma hakkasin unistama, et võib-olla saaks ühel päeval olla austatud muusikalooja. Telerist olin ükskord retrospektiivse teemaga saates näinud lauljanna Siw Malmkvistit vana mustvalge ja tema enda tegutsemist sisaldava katkendi üle naermas. Aastaid hiljem võiksin nüüd arvata, et tol korral näidatud katkend oli ta oma 1961. a. Eurovisiooni lauluvõistluses osalemisest. Toona arvasin, et ta katkendi üle naerab, sellepärast et see on vana, moest läinud ja mustvalges üles võetud, ja ma arvasin, et nii ägedalt paistab olla võimeline enda üle jõhkralt naerma. Ma nägin oma fantaasias, kuidas ma ise ühel päeval osalen mingis saatest, näen ennast vanas mustvalges katkendis oma lugu laulmas ja naeran katkendi totruse üle. Üsna varsti aga taipasin, et see arvatavasti päriselt kunagi ei juhtu. Siis, kui eelkoolis käisin, oli ju juba ammu moest läinud Eurovisiooni lauluvõistluste esinemiste mustvalge ülesvõtmine.

© Linus Ganman,