eliteoste loomine jätab mind mõnikord nõutusse seoses seadme valikuga. Osa muusikat lihtsalt ei kõla sobivalt klaveri saatele, vaid pigem koorile. Koorile sobiv muusikal on ent see probleem, et ta vajab mingisuguseid sõnu, aga mitte alati ei ole sobivaid sõnu saadaval. Sobivate sõnade puuduse korral on mul niisiis kombeks seada muusikat poogenkeelpillidele.

a ise ei oska mingit poogenkeelpilli mängida, aga kujutan ette, et nendele kõlbab muusikat kirjutada kui on muusikalisi ideid olemas samas kui seadme valiku mõtteid on puudu. Viiul, altviiul ja tšello katavad hästi seda diapasooni, mille piiride sees mulle meeldib ennast hoida, ja need pillid ka suudavad välja tuua suuresti erisuguseid toone, kuna pille saab mängida nii poognaga kui ka keeli sõrmitsedes.

ellel leheküljel esitlen mõned mu keelpillikvartetile kirjutatud teostest. Kel selline ansambel on saadaval laadigu noodid alla ja proovigu muusikat mängida. Ma ei ole poognakasutusmärkide andmises eriti helde, vaid annan igale huvitatud ansamblile vabaduse mängida nendele kõige paremini tundval viisil.

Veskimäe marss komponeeritud 11-l detsembril 1997

Saatsin selle loo võtmeharfimängijast sõbrale, et küsida, kas talle meeldiks. Ilmselt meeldiski, sest ta pani selle oma koduleheküljele üles mingisuguseks esitlusmeloodiaks. Sellepärast kannab lugu tema nime.

Keelpillikvartett komponeeritud 22-l detsembril 1997

Teos sobib hästi keelpillikvarteti saatel, ja sellepärast kannab ka seda labast nimi.

Viha komponeeeritud 23-l jaanuaril 1998

Ühel päeval mu vend tuli minu juurest läbi, tahtes et ma ühele tema loole klaverisaate ära kirjutaksin. Ta oli tunduvalt ülepingutatud ja tahtis, et töö kiiresti läheks. Tema tuju muutus mind rahutuks ning puhus kõik mu inspiratsiooni ära. Venna pingutava suhtumise tekitatud vihahoos kirjutasin hoopis selle loo.

Indiaanlased komponeeritud kuskil pärast aastatuhandevahetust

See on tegelikult Gustaf Frödingi luuletuse „Indiaanlased“ viisistamine. Siin on see lugu aga keelpillidele seatud, kuna mu arust on raske panna sõnad hästi kõlama kõrvalhäältesse, mil on luuletusest täiesti eristuvad fraseerimised. Lugu võiks küll laulda kahe inimese vahelduslauluna nelja pilli saatel.

Nädalalaul tundmatu komponeerimispäev

See on üks mu kõige kummalisi lugusid. Treenimata kõrva jaoks võib kõlada, nagu ta lõpetaks sama helistikus nagu ka alustab, aga tegelikult ei tee seda.

© Linus Ganman,