a armastan ja taunin 29. juunit 1998. See oleks võinud olla mis iganes päev. Veider küll öelda, aga see päev oli ent nagu kogu mu tolleaegne elu, vaid pisiformaadis. Ma töötasin lehekandjana, ja niisiis tõusin vara lehti välja viima. Siis läksin Östersundi endisse kohtuhoonesse, et kohaliku reklaamiraadiokanali jaoks mõned sketšid salvestada. Õhtul oli mind sünnipäevapeole kutsutud. Meid kostitati kolme sorti pirukate, leiva, rohelise salati, kreeka salati, karastusjookide, vee, kohvi, martsipanitordi, Schwarzwaldi tordi, soomepäraste mandlipulkade ja šokolaadikookidega ning sellele lisaks veel ühe tordiga, mida ma ei jõudnud maitsta. Me laulsime ja mängisime palju. Olime koos sünnipäevalapse ja mõnede peokülalistega ühe harrastuseks asutatud bändi liikmed, ja meil olid seljataga koos juba mõned keikad tehtud.

li aga veel üks asi, mis sel päeval sündis, raadiosalvestamise ja sünnipäevapeo vahel. Ma läksin korraks koju klaveril džämmima. See oli selline tegu, mis oli minu jaoks sama tavaline nagu see päev, mis juhtus olema 29. juuni 1998, aga täpselt sel päeval, juhtus nii, et ma kirjutasin oma elu parima loo. Ei kordagi varem ole ma millegi enda tehtuga nii rahul olnud, ja ma arvan ka, et mul ei iialgi jälle õnnestu midagi nii rahuldavat kirjutada.

egelikult ei ole teose vorm mitte sugugi erakordne. Taktimõõt on neli neljandikku ja helistik on C-duur. Ma kord püüdsin loost teha koorilaul, ja selleks et ta paremini sobiks inimhäältele, transponeerisin selle Ess-duuri, aga minu meelest see hästi ei kõlanud. Kõlab niigi hästi C-duuris.

ugu ei ole kunagi saanud mingit nime. Kui üldse miski, siis olgu tal lihtsalt nimetus „29. juuni 1998“. (Mu vennale aga kõlab see 1930ndate muusika pastiši moodi.) Ühel korral mängisin seda pulmas. Selleks et saaks üldse midagi kavalehele kirjutada, nimetasin loo ajutiselt „Boonuselooks“, kuna seda mängiti neljast loost viimasena, ja neist esimesed kolm kuulusid omaette kokku. Peale selle mängiti lugu selles pulmas eriliselt kirjutatud tšellohääle saatel. Aga minu meelest kõlab toredasti ka puhta klaveriloona. Lõppude lõpuks, kui selle loo stuudios salvestasin, sain endaga kaasa ühe bassimängija, ja tulemus meeldib mulle väga. Võite ise kuulata kas Spotify’st või Itunes’ist.

© Linus Ganman,