ii nagu ülaloleval pildil näeb Shaw inglise keeles välja. Olen oma teosega pisut kahepalgelises suhtes, osaliselt kuna inglise keel ei meeldi mulle nii ja osaliselt kuna Shaw näeb minu arust inglise keeles nii hea välja. Inglise keel on üks väheseid, mis saab pikalt ilma diakriitiliste märkideta hakkama, ja nii jäävad reavahed „rämpsuvabaks”, mis teeb teksti kuju ühtlaseks. Kirjatüup on siiski ühtlasi pisut ekstsentriline. Seal niihästi suur- kui ka väiketähena töötada saaval r-il on tüüpiliselt väiketäheline kuju. Vaadake näiteks ülalolevas tekstis nime Ron.

u töö Shaw’ga jääks tegelikult tegemata, kui ma ei pühendaks ka insulaarsetele tähekujudele mingit vaeva. Tegelikult inspireerisid mind iiri käsikirjadki kogu käesoleva kirjatüübi kujundamiseks. Ma ent ei oska iiri keelt, ning võiksin lihtsalt aru saada, kui keegi tegelik iiri keele rääkija peaks mu tööd tüüpiliselt iiri kirjatraditsiooni teotamiseks. Leidub hulk eriliselt iiri kirjatüüpe, mida tuntakse ära tänu nende täpitähtedele ning sellele, et tähtedel s, r ning g on mitte-iirlaste traditsioonidest erinev kuju. Ülalolev pilt on maitseprooviks sellest, kuidas Shaw võib oma insulaarses variandis välja näha. Pane eriti tähele s-variant, mille põhijoon ulatub rea alla selleks, et välisiiri r-iga mitte segi aetud olla.

õpetavaks näidiseks toon ladinakeelse teksti. Algupärases ladina keeles polnud u ja v ega i ja j vahel mingit erinevust. Shaw’ tähekomplekti jaoks olen kujundanud kaks v-varianti, millest ühel on põhijoon vasakul ja teisel aga paremal. Ülalolevas tekstis kasutan järjekindlalt parema põhijoonega v-varianti v jaoks, ja peale selle selle vokaali jaoks, mis sai hiljem enda jaoks oma tähe, mida nüüdisaegsed inimesed tunnevad nagu u.

© Linus Ganman,