irjatähtede järjekindlalt ümmargune kuju sobib hästi keelele, mille tegusõnadel on üks oleviku lõpp -b. Olen valinud kasutada ümmargusi kujusid ka suurtähtedes. See jätab natuke kunstipärasema mulje kui peaks tavaline ilukirjanduseks kujundatud kirjatüüp, kuid sellistes lühemates tekstides, nagu lauluvihiku salmides või pilditekstides, võib Estonia olla väga meekdivaks alternatiiviks.

siklikult arvan, et Estonial on ajaliselt piiramatu iseloom. Mu esimene kirjatüüp Shaw jagab CCC sajandi stiilidega paljusid omadusi, aga Estonia võiks aja jooksul hoopis olla kodus peaaegu kõikjal. Ülalolev näide võiks pärineda 1900-ndate algusest. Tähtede järjekindlalt ümmargune kuju viib samuti kergelt mõtteid sellistele hilisemate aegade vedelkristallkuvaritele, kus kõigil numbritel on nurgeline kaheksakujulisele põhjale piiratud kuju. Kirjatäht v, mille põhja keskpunkt on tavaliselt terava otsaga, kohandub Estoniaski põhišabloonile ja peab rahulduma sellega, et põhja ots taandub sirgjooneliseks nurgaks.

üüdisaegsetel kirillitsa kirjatüüpidel on tihti ladina eeskujud. Ladina variandis leiduval kirjatüübil on sageli ka kirillitsale otseselt vastav variant. Kirillitsaga kirjutatud tekst jätab siiski omapärase ja natuke nurgelise mulje. See sõltub osaliselt sellest, et kirillitsas pole väljaspool väiketähe kõrguselt ulatuvaid kirjatähti nii palju, ning osaliselt sellest, et suurtähtede ja väiketähtede erinevus on ainult harva sama suur nagu ladina kirja oma. On aga väga võimalik kirjutada kirillitsa tähti Estonia põhišabloonigi järgi, ja see näeb välja nagu ülalolev tekst.

reeka väiketähed on hoopis teine lugu. Ladina tähestik on küll üks kreeka tähestiku noorem sugulane, ja kahe tähestiku sugulust polegi üldse raske aimada, seni kui ainult võrrelda suurtähti, aga kreeka väiketähed paistavad, nagu pärineksid oma ladina vastanditest täiesti eraldatud universumist. On siiski vähese tahtejõu ja vägivallaga võimalik neid Estonia kuju järgi kujundada, ja seda võib ka loodetavasti ülalolevas tekstis näha.

© Linus Ganman,