äes oli aasta 1992, kui mulle tuli pähe kaks mõnemillimeetrilise diagonaalse eraldamisega kokku haakitud identset ringi joonistada ning niimoodi põneva kuju esile kutsuda. Ma kujutasin ette, et kõik ladina kirjatähed võiksid pärineda ühist vormist, ja see ettekujutus oli põhjuseks sellele, kuidas ma siis töötasin oma esimese kirjatüübi välja. Veel tõendusi mu teooriale kirjatähtede ringist ühise päritolu kohta sain oma arvates, kui oli kätte jõudnud aeg kirjatähtede y ning z kujundamiseks. Tundub nimelt, nagu nemad pole õieti ringikujust pärit, aga nad pole ju ka algupärasele ladina keelele kuulunud, vaid pigem kreeka keelest laenatud selleks, et oleks võimalik kirjutada puhta kreeka päritoluga sõnu ka ladina kirjas ning seda mingil määral ka ligikaudu säilitud kirjapildiga. Mu kirjatüüp sai nime Shaw kirjaniku G.B. Shaw’ järgi. Selle nime valiku taga ei peitunud mingit ratsionaalset mõtet, vaid mina ainult arvasin, et sõna shaw näeb mu kirjatüübis hästi välja. Võimalikult mõtlesin sellest, et G.B. Shaw oli iirlane ja et Iirimaa rahvuskeelt tihti kirjutatakse erisuguse untsiaalšriftiga.

u lähtepunktiks oli niisiis kokkujoonistatud ringid, ja pisikesi detaile lisades või eemaldades kujundasin erilised kirjatähed. Tegelikult valmistasin oma ette vaid hõlpsat ülesannet, kuna niisuguses untsiaalpärases kirjatüübis nagu Shaw pole suurtähtede ja väiketähtede vahel mingeid erinevusi. Niisiis vajasin joonistada ainult pool nii palju tähti kui tavaliselt, et täielik kirjatüüp valmis kujundada.

haw näeb välja, nagu oleks joonistatud laia otsaga ja 45-kraadilise kaldenurgaga, aga see pole täiesti õige. Lühikesed põhijooned lõppevad alati sirgelt alusjoone peal, niisiis muide nähtavasti 45-kraadilise käiguga täies vastuolus. Väiketähe kõrguselt välja ulatuvad põhijooned on alati kaldu lõigatud, aga ka selles mõttes olen otsustanud 45-kraadilisuse loobuda. Põhimõtteks on hoopis see, et põhijoone ots peab alati kirjatähest väljaspoole osutama. Kirjatähe p alapikenduse ots on põhimõttejärgselt väljaspoole osutav ots, aga jälgib ka samuti oma ümmarguses osas 45-kraadilise kaldenurga.

ui olin nii kaugele jõudnud, et kõik tähed olid valmis kujundatud, jäi mulle veel määrata, kuidas need pidid koos välja nägema. Üksildane kirjatäht on omaette üsna ebahuvitav, aga võib teiste tähtedega koos töötades väga huvitavaks muutuda. Shaw’d kujundades otsustasin lasta iga erilise sõna kirjatähti kokku sulada sinna, kus kohtuvad kaks ümarat kuju. See veel tugevdab tunnet sellest, et iga sõna on ühikuks omaette. Tavalise jooksva teksti kuju on harva üldiselt ümmargune, aga mõni sõna, nagu dogwood saab täiesti kokkusulava kuju.

okkusattumuste läbi näevad osa kirjatähti välja nagu osa teisi, kui nad tagurpidi pöörata. Shaw’is ladutud tekst võib pikalt kauguselt näha välja, nagu oleks õigesti pööratud, kuigi ta selliseks ei ole. Mõnikord võib ka ümberpööratud sõna kuju näha välja täpselt nagu teine tegelikult olemasolev sõna.

© Linus Ganman,