Hispaania
 

Belgia
Eesti
Egiptus
Hispaania
Holland
Inglismaa
Itaaalia
Küpros
Leedu
Luksemburg
Läti
Norra
Prantsusmaa
Rootsi
Saksamaa
Soome
Taani
Tšehhi
Türgi
Venemaa

Reisija

M

itu korda olen Kanaari saartel olnud, aga ainult ühe korra Hispaania mandrile sõitnud. Olin umbes viieaastane, ja mu tädil oli Torremolinoses korter, mida meie perekond sai laenata. Ma arvan, et käes oli kõrghooajaeelne aeg, sest kui me kohale jõudsime, polnud õue supelbassein täidetud. Ma toetusin kätega basseini põhjale ning narrisin issit, et oskan ujuda. Ta usaldas mind ja kiitis mind palju. Mõned päevad pärast meie saabumist oli basseini vesi sellisele tasemele jõudnud, et mu väike nipp enam ei töötanud. Aga issi nõustus mu ettekäändega, et ma ei söandanud ujuda seal, kus veetase oli sügav. Ma ei tea, kas issi üldse kunagi uskus, et ma oskan ujuda, või lihtsalt tegi sellise näo selleks, et ma tunneksin end tublilt.

M

u Hispaania reisi kestev mälestus pärineb Málaga lõbustuspargist. Ma arvan, et see oli minu elu esimene külaskäik ühte tivolisse, nii et ma ei teadnud võrdlemiseks palju muid kui pisikest ameerika raudteed Õunauss Mariebergsskogeni pargis rootsi linnas Karlstad. Málaga lõbustuspargi atraktsioonid olid igal juhul vaevalt minusugusele mudilasele mõeldud. Ühes kanalis seisis vana Ümberpööratud Majaks ümber ehitatud rataslaev. Selle treppide astmed liikusid üles ja alla, ja põrandalauad liikusid edasi-tagasi, nii et polnud lihtne läbi laeva edasi jõuda. Ma arvan, et rataslaevas külaskäigust põhjustatud jõupingutuse tekitud šokki mahendamisekski võttis issi mind kaasa karusseli poole, mis tundus lastele sobivat.

K

as olete näinud Kohvitassi-nimelist karusselli Göteborgi lõbustuspargis Liseberg? See on üpris heatahtlik karussell. Iga selle gondel teeb tiiru kolme sekundiga ja selle põhiplaat teeb omaette tiiru umbes kaheksa sekundiga. Kindlasti arvas isa, et oli sellisegi karusseli leidnud, kui me kõndisime rataslaeva juurest eemale. Me istusime koos ühte gondlisse, ja karussell hakkas meeldivalt aeglaselt liikuma. Tundus üsna mõnus ja vaade üle tivoli oli suurepärane. Vähem mõnusaks muutus, kui äkki kõlas pahaendeline trompetihääl ja kollased päikesevarjud lasti karusseli ringi alla, nii et ümbrust enam näha ei saanud. Meeldivalt aeglasest kiirusest võisime veel ainult unistada. Tsentrifuug oleks sellega võrreldes täpsemaks vasteks. Ma ise ei mäleta, millest ma seal istudes mõtlesin, aga issi pärastpoole ütles, et mu nägu oli sõidust kriitvalgeks muutunud.

© Linus Ganman,